KRONOBIOLOOGIA

KRONOBIOLOOGIAST

 

KRONOBIOLOOGIA – see on teadus, mis uurib inimese organismi rütmilisi ja seaduspäraseid muutusi ööpäeva jooksul, bioloogilisi (tsirkaadseid) rütme. Sõltuvalt kellaajast, inimese füsioloogiline olek muutub tsükliliselt (vererõhk, keha temperatuur, erinevate ainete kogus veres jne), intellektuaalsed võimed, tuju: päevasel ajal me oleme töökad, täis energiat, hilisõhtul - unised, tahame puhata.

 

Esimest korda ajaloos on kronobioloogiat mainitud 1729 a., mil  prantsuse teadlane J. J. d'Ortousde Marian, sooritades eksperimente, märkas taimede omadust avada õielehed päevasel ajal ning need ööseks taas sulgeda.. Tõestades elavas looduses eksisteerivaid bioloogilisi (tsirkaadseid) rütme, millega pani aluse kaasaegsele kronobioloogiale. Käesoleval ajal on palju laboratooriume, uurimisinstituute, kus uuritakse inimese biorütme ja luuakse vahendeid, mis aitavad tasakaalustada organismi.

 

BIOLOOGILISTEST RÜTMIDEST

 

Inimese organismis bioloogilise kella funktsioone täidab peaaju osa, mida nimetatakse hüpotalamuseks. Hüpotalamus saab nägemisnärvidest otsest informatsiooni valguse ja pimeduse muutuste kohta, vastutab põhilise tsirkaadse rütmi regulaatori – hormooni melatoniini  – sekretsiooni  eest.

 

Melatoniin, teise nimega unehormoon, on nagu meie sisemise bioloogilise kella vedru. Ta aktiviseerib või vähendab teiste hormoonide sekretsiooni (kasvuhormoonid, prolaktiin, kortisool).

 

Kasvuhormoon lapse ja noorukieas mõjutab keha kasvu protsesse. Täiskasvanule ta on tähtis mineraalsete ainete, rasvade, süsivesikute, valkude ainevahetuseks, eriti tähtis osa on tal kilpnäärme hormoonide sekretsiooni  regulaatorina; südame, neerude funktsioonidele, psühholoogilisele olekule.

 

Teine tähtis hormoon, mille sekretsiooni  reguleerib melatoniin, on  prolaktiin, ta mõjutab immuniteeti, aeglustades ainevahetust, sellega võimaldades organismil puhata.

 

Melatoniini sekretsioon on otseselt seotud neuromediatoori serotoniiniga, mida nimetatakse õnne hormooniks.

 

Melatoniinil on kaksikvend kortisool. Pildil on kujutatud, kuidas päeva ja öö vaheldumise tsükkel mõjutab melatoniini ja kortisooli kontsentratsiooni meie veres.

 

 

 Hommikul, väheneb melatoniini kontsentratsiooni, suureneb kortisooli kontsentratsioon, mis valmistab keha ja ajutegevuse algava päeva aktiivsuseks (suurendab veresoonte toonust, mille tagajärjel tõuseb vererõhk, sageneb südame töö, ergutab ainevahetust jne).

 

Kogu see protsess paistab olevat küllaltki lihtne, kuid aitab ainult ühest valguse sähvatusest öisel ajal, ning melatoniini sekretsioon katkeb. Selle põhjuseks on, et nägemisnärvidest lähevad signaalid hüpotalamusele, viimane see katkestab melatoniini tootmise.

 

Melatoniini puudulikkuse korral on raske uinuda. normaalse bioloogilise rütmi säilitamiseks on vajalikud ka mõned teised ained, näiteks mõningad aminohapped, mineraalid, vitamiinid. Iga aine, mis satub organismi,  toimides vajaliku aja vältel, loob organismis kompleksse positiivse toime.

 

 

MILLINE ON ENESETUNNE BIOLOOGILISTE RÜTMIDE HÄIRETE KORRAL?

 

Suure tempoga kaasaegses igapäevases elus, mis on täis stresse, samuti ebaregulaarne toitumine, lahutamatuks elu osaks muutunud nutitelefonid - elada vastavalt naturaalsele bioloogilisele kellale, on üsna keeruline. Bioloogiliste rütmide muutused annavad endast eriti valusalt tunda kunstliku valgustuse kasutamisel, reisides ühest ajatsoonist teise,  töötades öösiti jne.

Bioloogilised rütmid muutuvad ka koos  vananemisprotsessidega, sest vananedes väheneb melatoniini tootmine. Inimene tunneb alalist pinget, väsimust, väheneb kontsentratsioonivõime, uni on häiritud.

 

 

Oxfordi ülikoolis tehtud videomaterjal tsirkaadsete rütmide kohta:

 

 

KAS TARVITATE BioChronoss tooteid?
KIRJUTAGE MEILE, KUIDAS TEIL LÄHEB!